Soja Täielik Keemiline Koostis

Sisukord:

Video: Soja Täielik Keemiline Koostis

Video: Soja Täielik Keemiline Koostis
Video: TITAANIUMDIOKSIIDI VÕI VÄHIGA MASKID SUU TELLIMISEGA 2020.10.26 Surgut 2024, Aprill
Soja Täielik Keemiline Koostis
Soja Täielik Keemiline Koostis
Anonim

Sojaubade täielik keemiline koostis 100 g kohta

  • Rasvad: 19,9 g
  • Valgud: 36,5 g
  • Süsivesikud: 30,2 g
  • Vesi: 8,5 g
  • Tuhk: 4,9 g
  • Tselluloos: 13,5 g

Vitamiinid

Nimi

summa % RDA
Vitamiin B1 (tiamiin) 0,874-0,940 mg 53,4%
Vitamiin B2 (riboflaviin) 0,220-0,870 mg 27,3%
Vitamiin B5 (pantoteenhape) 0,793-1,750 mg 25,4%
Vitamiin B6 (püridoksiin) 0,377-0,850 mg 30,7%
Vitamiin B9 (foolhape) 200,0-375,0 μg 71,9%
Vitamiin B12 (tsüanokobalamiin) 0,0 mcg 0,0%
C-vitamiin (askorbiinhape) 4,6-6,0 mg 7,6%
E-vitamiin (alfa-tokoferoolina) 0,85-1,90 mg 9,2%
Beetatokoferool 0,20 mg 1,3%
Gammatokoferool 14,93 mg 99,5%
Delta-tokoferool 4,95 mg 33,0%
D-vitamiin (kolekaltsiferoolina) 0,0 mcg 0,0%
Vitamiin B3 (PP, nikotiinhape) 1,62-2,20 mg 9,6%
K-vitamiin 37,0–47,0 μg 35,0%
Vitamiin B7 (biotiin) 60,0 μg 120,0%
Beeta karoteen 70,0 μg 1,4%
Alfa-karoteen 0,0 mcg 0,0%
Luteiin + zeaksantiin 44,1 μg 0,7%
Beeta krüptoksantiin 0,0 mcg

0,0%

Lükopeen 0,0 mcg 0,0%
Vitamiin B4 (koliin) 115,9-270,0 mg 38,6%
Metüülmetioniinsulfoonium (U-vitamiin) 0,0 mg 0,0%
Betaiintrimetüülglütsiin 2,1 mg 0,2%

Mineraalid

Makrotoitained

Nimi summa % RDA
Kaalium 1370,0-1840,0 mg 64,2%
Kaltsium 85,9-348,0 mg 19,7%
Räni 177,0 mg 590,0%
Magneesium 160,0-246,0 mg 50,8%
Naatrium 2,0-6,5 mg 0,3%
Väävel 244,0 mg 24,4%
Fosfor 390,0-603,0 mg 62,1%
Kloor 64,0 mg 2,8%

Mikroelemendid ja ultramikroelemendid

Nimi summa % RDA
Alumiinium 700,0 μg 1,9%
* Baarium 10,0–150,0 μg 8,0%
Boor 177,0–750,0 μg 662,1%
Broom 150,0 μg 7,5%
Vanaadium 130,4 μg 326,0%
Germaanium 7,0–9,0 μg

2,0%

Raud 9,7-15,7 mg 84,7%
Jood 8,20-19,70 mcg 9,3%
Koobalt 31,2 μg 312,0%
Liitium 67,0 μg 67,0%
Mangaan 2000,0-2800,0 mcg 120,0%
Vask 110,0-500,0 μg 30,5%
Molübdeen 99,0 μg 141,4%
* Arseen 0,074 μg 0,6%
Nikkel 42,5–533,0 μg 191,8%
Tina 90,0 μg 4,5%
Rubiidium 220,0 μg 220,0%
* Plii 0,1-0,3 μg 2,0%
Seleen 8,8 mcg 13,5%
* Strontsium 67,0–97,0 μg 10,3%
Tallium 0,08 μg 4,0%
Titaan 20,0 μg 2,4%
Fluor 120,0 μg 3,0%
Kroom 0,50-88,3 mcg 1,8%
Tsink 2010,0–4890,0 μg 28,8%
Tsirkoonium 11,0 μg 22,0%

Valgud ja aminohapped

Nimi summa % RDA
Valgu üldsisaldus

34,90-39,60 g

46,6%
Asendamatute aminohapete sisaldus 15,715-16,138 g 73,1%
Oluline aminohapete sisaldus 26,156-26,864 g 46,6%

Asendamatud aminohapped

Happe nimi summa % RDA
Valine 1,976-2,029 g 80,1%
Histidiin 1,068-1,097 g 51,5%
Isoleutsiin 1,920-1,971 g 97,3%
Leutsiin 3,223-3,309 g 71,0%
Lüsiin 2,634-2,706 g 65,1%
Metioniin 0,089-0,147 g 6,5%
Treoniin 1,719-1,766 g 72,6%
Trüptofaan 0,575-0,591 g 58,3%
Fenüülalaniin 2,066-2,122 g 69,8%

Asendamatud aminohapped

Happe nimi summa % RDA
Alanin 1,865-1,915 g 28,6%
Arginiin 3,071-3,153 g 51,0%
Asparagiinhape 4,978-5,112 g 41,4%
Glütsiin 1,830-1,880 g 53,0%
Glutamiinhape 7,668-7,874 g 57,1%
Proline 2,315-2,379 g 52,2%

Serine

2,294-2,357 g 28,0%
Türosiin 1,497-1,539 g 50,6%
Tsüstiin 0,638-0,655 g 35,9%

Rasvad ja rasvhapped

Nimi summa % RDA
Rasvasisaldus kokku 19,94-21,60 g 20,8%
Küllastumata rasvhapete sisaldus 15,560-17,024 g 39,7%
Oomega-3 küllastumata rasvhapete sisaldus 1 300–1443 g 137,2%
Oomega-6 küllastumata rasvhapete sisaldus 9,900-10,765 g 103,3%
Küllastunud rasvhapete sisaldus 2,860-3,167 g 12,1%

Küllastumata rasvhapped

Happe nimi summa
Palmitoleiin C 16: 1 (oomega-7) 0,060-0,100 g
Oleiin C 18: 1 (oomega-9) 4300-4716 g
Linool C 18: 2 (oomega-6) 9,900-10,765 g
Linoleen C 18: 3 (oomega-3) 1 300–1443 g
Stearidooniline C 18: 4 (oomega-3) 0,0 g
Gadoleik C 20: 1 (oomega-11) 0,0 g
Arahhidooniline C 20: 4 (oomega-6) 0,0 g
Eikosapentaeenhape C 20: 5 (oomega-3) 0,0 g
Erukovaja C 22: 1 (oomega-9) 0,0 g
Klupanodoon C 22: 5 (oomega-3) 0,0 g
Dokosaheksaeen-C 22: 6 (oomega-3) 0,0 g
Närviline C 24: 1 (oomega-9) 0,0 g

Küllastunud rasvhapped

Happe nimi summa
Lauric C 12: 0 0,0 g
Müristlik C 14: 0 0,060-0,100 g
Pentadekanooniline 15: 0 0,0 g
Palmitic C 16: 0 2,100-2,295 g
Steariin C 18: 0 0,700-0,772 g
Arahhideed C 20: 0 0,0 g
Begenic C 22: 0 0,0 g
Lignotserits C 24: 0 0,0 g

Steroolid

Nimi summa % RDA
Fütosteroolide kogus 161,0 mg 292,7%
Kampesterool 13,6-14,4 mg 26,2%
Beeta-sitosterool 37,1-39,9 mg 99,8%
Stigmasterool 12,0-13,7 mg 39,1%
Delta-5-avenasterool 1,7 mg 3,1%
Kolesterool 0,0 mg 0,0%

Süsivesikud

Nimi summa % RDA
Süsivesikute üldsisaldus 30,8 g 8,8%
Mono- ja disahhariidid 5,7 g 11,4%
Glükoos 0,01 g 0,1%
Fruktoos 0,55 g 1,6%
Galaktoos 0,0 g 0,0%
Sahharoos 5,10 g 0%
Laktoos 0,0 g 0,0%
Tärklis 11,60 g 0%
Maltoos 0,0 g 0%
Tselluloos 13,5 g 54,0%
Pektiin 0,05-0,14 g 1,9%

Puriinialused

Nimi summa % RDA
Puriini summa sisaldus 92,0 mg 73,3%

◄ Tagasi sojaoa kirjelduse juurde

Soovitatav:

Huvitavad Artiklid
Küünarliigese Nihestus
Loe Edasi

Küünarliigese Nihestus

Küünarliigese nihestusKüünarliigese nihkumine on küünarluu ja raadiuse nihkumise protsess. Spetsialiseeritud meedias avaldatud statistika kohaselt hõlmavad kõige sagedamini ülajäsemete vigastusi küünarliigese nihestused. See on tingitud asjaolust, et käed täidavad erinevaid motoorseid funktsioone, mille tagajärjel on nad pidevalt suure füüsilise koormuse all. Sellest tuleneva

Küünarvarre Valu - Põhjused, Sümptomid Ja Ravi
Loe Edasi

Küünarvarre Valu - Põhjused, Sümptomid Ja Ravi

Küünarvarre valu: kuidas seda ravitakse?Küünarvarre on ülajäseme osa, mis koosneb küünarluu ja raadiusest. Seega on käsivarre osa käest, mis algab käest ja lõpeb küünarnukiga. Valu selles piirkonnas häirib inimesi sageli. Närvilõpmed asuvad kogu käsivarrel, nii et sidemed, lihased, kõõlused, veresooned, luud ja liigesed võivad haiget teha. Valu põhjused on väg

Küünarliigese Bursiit - Põhjused, Sümptomid Ja Ravi
Loe Edasi

Küünarliigese Bursiit - Põhjused, Sümptomid Ja Ravi

Küünarliigese bursiitKüünarliigese bursiit on põletikuline protsess, mis on tekkinud olekranooni ümbritsevates kudedes. Kaalul oleva mõistmiseks peaksite teadma, et mis tahes liigese, sealhulgas küünarnuki ümber on väikese koguse vedelikuga täidetud sünoviaalkotid, mida ladina keeles nimetatakse bursaks. Tavalises ol